„…mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!”

„…mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!” Loe edasi »

(Kõne, mis sai peetud (lühendatult) konverentsil „Parlament kui riikliku iseseisvuse taastaja ja hoidja”, 19.augustil 2026, Tallinnas) Jaan Krossi romaanis „Vastutuulelaev” on peategelaseks üks Naissaare nupumees, Bernhard Schmidt, kes juba poisikesena taipas, et loogika ja arvutuste abil on võimalik ehitada veesõiduk, mis saab oma edasiliikumise jõu vastu puhuvast tuulest. Ma ei tea, kas vastutuule laeva kujundina […]

Murdepunkti raamat

Murdepunkti raamat Loe edasi »

(retsensioon Alar Karise teosele „Maailm in vitro ja in vivo”) Mõttereisija reisi avarus Tuhande leheküljega teose puhul on valimiku või kogumiku kompositsioon (režii, arhitektuur, disain) eriti oluline. Sellega on seekord hästi hakkama saadud: autor Alar Karis, koostaja/toimetaja Toomas Mattson ja toimetajad Jane Lepasaar ning Urve Pirso. Sellise mahuga mõtete kogule (NB!, me räägime mõtteloo sarja

INIMESE VÄÄRTUSEST

INIMESE VÄÄRTUSEST Loe edasi »

Kui inimene hakkab inimese väärtustest rääkima, siis ta ei mõtle, kas ta räägib millestki, mida koju seinale käsulaudadeks kinnitada, et tunda end kui üks vanaaja munk, või räägib ta hoopis sellest, millistena tahab ta näha teisi inimesi, keda on tema meelest vaja ümber kasvatada. Kuid igatahes on pea iga inimene veendunud, et tegeleb teemaga, mis

Intertekstuaalsusest

Intertekstuaalsusest Loe edasi »

„(Tõuseb püsti ja läheb raamaturiiuli juurde.) Kui olen masenduses, mida juhtub sageli, siis tulen siia ja vaatan raamatuid. Nad on minu trööstijad. Alati, kui imestan, et mis asi, pagana pihta, see elu oli, leian siit seletuse. Minu kirjutatud kolmkümmend raamatut ja kõik tõlked. Nelikümmend kaks erinevat keelt, kaasa arvatud inglise keel. Horvaatia, ukraina, norra, telugu…vene?

Euroopa, kus ma elan

Euroopa, kus ma elan Loe edasi »

Ma ei taha öelda „minu Euroopa”, ütlen: Euroopa, kus ma elan.Euroopa, mida ma tajun, see vana ilus ajaloo- ja kultuurihäll, on aina rohkem täis ahnust, juhmi materialismi, kalki orjapidaja-hoiakut, bürokraatiat, harimatust ja infantiilset ülbust, täis koormat, mis kisub kindlalt põhja.Õnneks on Euroopas olemas romaanikirjanik Michel Houellebecq, kes ei väsi salvamast: „…elutingimuste paranemine käib sageli käsikäes

Lääs on ebastabiilne, sest sisaldab ja jääb alati sisaldama neid…

Lääs on ebastabiilne, sest sisaldab ja jääb alati sisaldama neid… Loe edasi »

Soome president Alexander Stubb pidas 31. märtsil Londoni Ärikoolis loengu, mille teemat ta iseloomustas mõistete „diferentseeritud integratsioon” ja „paindlik integratsioon” abil, mainides ühtlasi, et ta raamat „Võimukolmnurk: uue maailmakorra tasakaalustamine” on ilmumas ning et maailmajaotus on järgmine: „…meil on olemas globaalne lääs, globaalne ida ja globaalne lõuna”.Need märksõnad on aktuaalsed ja intrigeerivad. Mõtleme korraks, mis

Kolmekümne aasta eest Helsingis, Turus ja Rovaniemis

Kolmekümne aasta eest Helsingis, Turus ja Rovaniemis Loe edasi »

President Lennart Meri riigivisiit Soome Kolmekümne sentimeetri täpsusega Washingtoni, Pariisi, Berliini ja Peterburi suhtes määratud Niguliste kuldne rist kindlustas rahu ajal täpsemat laevaliiklust, järelikult suhtlemist, ning Eesti Vabariigi Vabadussõja ajal täpsemat suurtükituld, järelikult iseseisvust. Riigi efektiivsus sõltub riigi aja ja riigi ruumi täpsest tajumisest. [—] Euroopa tahe, moraal ja demokraatlikud põhimõtted seisavad tõsise katsumuse ees.